Tsirkus

“Midagi peab ette võtma,” sõnas Inno. “Me ei või ometi kogu elu lihtsalt jalgu järele vedada. Aga mis me oskaksime välja mõelda?”

Ta tõmbas sõrmedega korraks läbi oma tihedate mustade juuste ja näis, et ta on sügavalt mõttesse vajunud.

“Viis minutit sellele, kes mingi ideega lagedale tuleb!” hüüdis Irja.

“Tsirkus…” lausus Inno kõhklevalt. “Kuidas oleks, kui me asutaksime tsirkuse?”

Irja hüppas kiigelaualt maha.

“Viis minutit olen sinu oma! Hakkame otsekohe pihta!”

“Aga kus me endale koha leiame?” küsis Inno.

“Meie blogis, kus mujal,” otsustas Irja.

“Meisterdetektiiv Blomkvisti” loen ma praegu jah

Inno, pese ennast!

Ma nii nõmedat teksti, nagu suu- ja sõrataud Ingridiga seksimisest kirjutas, tsiteerima ei hakka, aga…

Inno, selleks, et naisel ei tekiks tupeseent aitab see kui enne pealeronimist pesed kubet ja käsi. Sooja vee ja seebiga.

Irja-dedu on Innolt õpitud

Kommentaar suu- ja sõrataudi blogist

Andris Reinman said…Tere, tahaksin ühe asja ära märkida – meil on blog.tr.ee (http://blog.tr.ee/) poolel üsna hea ülevaade, kes mingit blogi kirjutab ja ma võin kinnitada, et Daki pole ühegi siin blogis kahtlustatud teise blogi või identiteedi taga.Parimat,
Andris Reinman
Blog.tr.ee

teisipäev, 13. November 2007. a 20:51

Tund aega hiljem kirjutab Irja:

Ehk siis: Marta ja Potsataja eest kirjutab üks inimene. Naine. Kes on suure tõenäosusega Dakike. 

Homofoobid oleme ka?

Ja loomulikult, suur saladus, Meelis on homo. Meelis aitas Ingridi eri homoüritustele, kus Ingrid siis homomeestega jalga keerutas, vahtis ringi nii et silmad punnis. Kõiki neid Priimägesid ja Maimetsi.

Innol oleks hea eeldus saada tööle Kalev Meediasse ning kirjutada seal artikleid: ”Andres Raidi nähti söömas” Ingridit nähti tantsimas ja vaatamas – oi appi kui huvitav! 

Üldse tundus, et Ingridile meeldivad väga homod. Aga sel oli ka põhjus: tema sõbrannad janunesid homo-uudiste järele. Ja küllap saate nüüd aru, kust tulid Ingridi suured nn sõbrad, kaasa arvatud Epp Petrone. Sest Ingrid valdas SEDA infot. Mis, ma saladuskatte all ütlen, on naistele väga erutav. Millegipärast.

Ühes teises postituses küsid, et mida Epp ja Dagmar meestest teavad. Mida Inno naistest teab? Homoteema erutab naisi. Mina ei tea, kas see on nii, aga pigem usun, et Inno pöörab jõuga ringi võrrandi, et lesbiteema erutab mehi, kes unistavad naistepaarile kolmandaks minemisest
Ja siis mulle kodus, ning loomulikult oma sõbrantsidele rääkis Ingrid, kuidas Meelis on padu-homo. Nii nagu oli olnud üks Ingridi endine kolleeg Sven Karja, Ingridi sõnul Tartu homopealik. Ma ei julgenud pärast seda Svenile, oma kursavennale otsa vaadata. Et mida meest!

Mis, kartsid, et otsa vaadates on juba tagumikus midagi tunda? Homofoobia on hirmus asi jah.

Ingrid rääkis, et homomehed on talle nagu sõbrannad. Ja sellest olen ma juba kirjutanud, kuidas Ingridile meeldis Meelist piinata Eurovisiooni-teemaga. Ingrid teadis, et Meelis tahab sinna väga minna, ja siis ta pressis igasugu lubadusi välja. Aga mis Ingridile tegelikult tuska tegi, et lauluvõistlus toimus igavates kohtades. Iisraelis, Taanis ja Rootsis käis Ingrid rõõmsalt ise kajastamas. Aga Türki, Ukrainasse, Lätti ega Soome ta ei viitsinud enam minna. Edasi kajastas Eurovisooni, Ingridi sõnul pedeüritust Meelis Kapstas. Ta rääkis, kuidas Meelis on endast välja minemas, et Eurovisioonile saada.

Nuh, igaüks sinna ei saa jah. Endast väljaminek on muidugi suhteline mõiste, eksole. Kes räuskab internetis, kes julgeb näost näkku pikema tiraadiga esineda. Kumb neist rohkem tagajärgi kardab?
…..

Siis muigas Ingrid kogu aeg selle üle, kuidas Kapstas pidevalt soenguid vahetas. Seljataga klatšis Ingrid, et seda hobusenägu ei muuda miski. Ingrid rääkis, et Kapstas on suur laiskvorst, kes ei viitsi ühtegi lugu valmis teha, lükkab kogu aeg edasi.

Kord olevat Kapstas toonud oma haige ema toimetusse, mille peale Ingrid küsis kolleegidelt iroonilise muigega, et kas see on vanadekodu?

Äripäeva toimetuses peab hullult tööd rabama ning tööajal blogida ei tohi. Vastasel juhul Inno riidleb. Kroonika toimetuses on Ingrid ilge türann, sest ei luba toimetuses tööajal pead pesta, koeraga või sugulastega toimetusse tulla, seal näitlejatega konjakit juua.

Saa nüüd neist inimestest aru :S

Blog on ilukirjandus

“Veri! Ei mingit kahtlust!”

Ta vaatas punast plekki läbi suurenduslkaasi. Siis lükkas ta piibu teise suunurka ja ohkas. Loomulikult oli see veri. Mis muud saigi hügieenisidemes olla? See plekk siin oleks  p i d a n u d olema otsustavaks tõendiks, et von Schibsted on lõpetanud Inno karjääri kõige salakavalama vandenõu läbi, mida kunagi ükski ajakirjanik on paljastanud. Kuid kahjuks polnud see hoopiski nii. Kurb tõde oli hoopis see, et side oli lihtsalt üleajavat prügipange välja viies maha libisenud. Ausõna, von Schibstedil polnud sellega midagi tegemist. Seda enam, et von Schibstedi, seda igavest juurikat polnud üldsegi olemas. Muret tekitav olukord! Miks ometi mõnel inimesel veab nii, et ta saab ilmale tulla Londoni urgastes või New Yorgi intrigantide keskel, kus vandenõud ja avantüürid kuuluvad kõige igapäevasemate asjade hulka? Samal ajal kui tema…

“Kalle Blomkvisti” ainetel

sanhEmOEtp

sisestage Google otsingusse fraas suu- ja sõrataud – näis kuhu välja viib

Moos on parem kui tatt.

Miks on anonüümne tatipritsimine lubamatu

Sest see loob ebaterve õhkkonna, kus Triin Olveti või Lemmi Kanni tüüpi ajakirjanik avaldab, näiteks poliitikute kohta seljataga igasugust paska, ja poliitikutel kujuneb selle tagajärjel umbusk kõigi ajakirjanike suhtes, hakatakse kõiki kahtlustama. Mis teeb väga raskeks oma tööd tõsiselt võtvate ajakirjanike tegevuse. Sest seljataga tatipritsimisel kasutatakse infot, mis on USALDATUD AINULT AJAKIRJANIKELE, see puudutab nii tekstilist kui pildilist infot. Ja ajakirjanikel on oma töö tõttu võimalik kasutada palju rohkem infot kui tavakodanikel. Nad ei tohi seda infot kurjasti kasutada. Ei tohi usaldust kuritarvitada.

Selline anonüümne tatipritsimine, eriti ajakirjanike poolt, pole mitte millegagi õigustatud.

/- - - /

Anonüümne moosipritsimine on lubatud:

/ - - - /

Saabus selline tagasiside:

Tere, Inno,

kuigi te enam ajakirjanduses tööd ei tee, olete väga paljude jaoks ajakirjandus guru.

Avaldasite blogis, et Kroonika on kaotanud 200 000 klienti ja Naisteleht võtab nende

kliendid üle. Kas te seletaksite lahti, miks Naisteleht on edukas, kuigi nende boss ei

käi tantsusaadetes, ei ole nii palju oma piltidega oma ajakirjas. Sama küsiksin Justi kohta? Anu Saagim on

igal peol ja televisioonis, aga nende kliendinumbreid on veel väiksemad, kui Kroonika

kliendinumbrid.

Aitäh, kui saate vastata.

Loen teie blogi iga päev!

Ja minu vastus: tänan komplimendi eest! Püüan anda endast parima ajakirjanduse telgitaguste valgustamisel ja analüüsimisel, mis on suht tänamatu töö, ent kokkuvõttes peaks andma ühiskonnale parema ajakirjanduse, ajakirjanikele meeldivama keskkonna jne.

Ainult loll tallab kaks korda sama reha.

Kommenteerime siis ühte värskemat postitust:

…
Inno-dedu meetod ütleb, et selle taga on naisterahvas, kõige tõenäolisemalt SLÕhtulehe ajakirjanik Dagmar Lamp, kes on kehastunud mingiks perverss-tilulilu-pere blogijaks.

Inno-dedu meetod ütles seda ka, et Gea on Urbaanika (link). Meetod ise seisneb siis Villy Paimetsale kirjutamises. Nagu lingist näha, Villy vastused järeldusi ei mõjuta.

Kus siis pere-ema on tähtis riigimaetnik ja pereisa, üllatus-üllatus, venelasest maffiaboss. Kes millegipärast mõlemad istuvad päevad läbi arvutis ja kirjutavad sulnis-romantilisi sissekandeid, puhtas eesti keeles. Mees on selline nuttev maffiaboss, kel tulevad pisarad silma, kui loeb Coelho “Alkeemikut”. Kamoon, sõbrad, ühelgi riigiametnikul ega maffiamehel poleks selleks tänapäeval aega!

Ühelgi meediakonsultandil samuti mitte Pakun isegi, et hästikorraldatud allilmaorganisatsiooni pomol on rohkem aega eesti keelt õppida ja Coelhot lugeda kui suvalisel keskastme juhil

Ten points, Daki, osava manipulatsiooni eest! Kõige osavam on see, et Dagmar korraldas Marta nime alt korjanduse oma pulmakleidi ostmiseks. Kaval, mis?!
Lükake ümber see väide, palun!

Süütuse presumptsioon. Inno, küsi Irja käest, mida see tähendab.

Daki olla kevadel abiellunud ja mees saatis ta kuuldavasti õige pea pikalt. Selle kohta ootan veel lähemat infot. Samuti Daki narko-probleemi ja suht lõdva püksikummi kohta.

Aga palun. Daki oma blogis kirjutab korduvalt suitsetamise mahajätmisest ja probleemidest sellega seoses. Püksikummist – mina pole saanud, Inno ise ka ei ole saanud (muidu me sellest juba loeks). Järelikult ei vasta tõele.

Ajakirjanikuna SLÕhtulehes on Dagmar Reintam suht tühine tegija.

Võimalik. Kindlasti on SL-is nii paremaid kui halvemaid tegijaid. Ebakompetentseid siiski kuskil palgal ei peeta.

Ja sellised tegelased kirjutavad meestest raamatuid! No perverssus on Eestis ikka saavutanud kõrgeima taseme. Pole midagi öelda. Mida need kaks tölplast-karumõmmi meestest teavad?!

Loe mõni raamat läbi. Tegelikult (võin eksida) on meestest vist ainult üks raamat kahepeale kirjutatud. Seega on “raamatuid” pisut liialdus.

Ja Epp ning Daki, ka mina võin identiteete varrukast tekitada, sadu, ilma probleemita. Aga haritud inimesena ma ei tee seda. Sest see pole ilus. Haritud inimesel on siin elus ka mingi missioon, kuigi lollide lollitamine võib tunduda äge. Aga see muudab ka targa inimese lolliks.

Mis on sinu missioon. Minu silmis hakkad sa lolliks muutuma jah.

Sissejuhatav osa

Njah, ma loodan, et ka mõnis päris teadlane, kes uurib seda, mis inimese pea sees toimub, on tänuväärt uurimismaterjali blog.tr.ee -s märganud. Tõsiteadus vajab aega, aga ma panen siia kah mõned silmatorkavamad tendentsid kirja.

 Nähtust on nimetatud mitmeti (vennad Tähismaad (C) Aljosa), kuid mulle meeldib rohkem  Suu- ja sõrataud (autor teada). Linkigem nagu masendavat abiratast

Kuna uurimisobjekt ise tööajast blogimist patuks peab, teen praegu lõunapausi lõppedes lühidalt ja postitan vaid ühe näite rubriigist “võrdsemad kui teised”

Urbaanika blogis kirjutas Inno kommentaari:

Inno said…

Oleks ilus ja eetiline see tekst maha võtta, eks, Lemmi Kann. Kui seda minu blogis enam ei eksisteeri.

 Oma blogis:

Inno said…

Ma pole midagi muud temalt saanud, las ta saadab mulle meili peale, link on lehekülje vasakul üleval. Üldse palun pikemad kirjutised mulle meili peale saata, mitte toppida kommentaaridesse. Pealegi diliidin ma osa kommentaare ära, kriteeriumid, miks, jätan enda teada. Ja pole mõtet pahandada, see siin on minu ja Irja mängumaa.

Nonii. I. deklareerib, et tema blogis on tema see, kes reeglid kehtestab. Samas üritab ta seda teha ka teiste blogides. Inno, Urbaanika blogi ei ole enam sinu mängumaa.

 Mõlematpidi. Nii Inno kui ka Inno blogi kommentaatorid, ärge kumbki kaevelge, et ämbriga lüüakse kui proovite teise liivakasti pissida.